Päikeseketas (Soldisken)
Enam kui tuhande aasta jooksul vormisid pronksiaja skandinaavlased kullast ja pronksist puhta aukartuse ringe, jäädvustades päikese enda metallis. See ketas ammutab sellest muistsest päikesetraditsioonist, kullatud Trundholmi leiust kuni Rootsi aluskivimisse raiutud spiraalideni. Asetage see kohta, kuhu valgus jõuab, ja te mõistate täpselt, mida meie esivanemad 3000 aasta eest tundsid.
Description
Ajalooline taust
Inspireeritud Trundholmi päikesevankri kullatud pronksist kettast ja Skandinaavia pronksiaja laiemast päikeseketaste traditsioonist. Päikeseketast, spiraale ja kontsentrilisi rõngamustreid kohtab kogu pronksiaja kunstis, kaljujoonistest kuni kuldsete kausside ja vööplaatideni. Kuld oli päikese metall, valitud just oma päikeselise värvuse tõttu.
Teaduslik tähtsus
Päikesekummardamine oli Skandinaavia pronksiajal valdav usuline jõud. Päikeseketas sümboliseeris päikese elu andvat jõudu ja tema igapäevast teekonda üle taeva. Need esemed olid rituaalide pühad vahendid, mida sageli ohverdati, et tagada päikese naasmine. Ketastel leiduvad spiraalmustrid peidavad teadlaste arvates endas läbimõeldud astronoomilisi vaatlusi.
Peamine viide, Trundholmi päikesevankri ketas, asub Kopenhaagenis, Taani Rahvusmuuseumis.
Allikad: Kaul, F. (1998). Ships on Bronzes. National Museum of Denmark; Kaul, F. (2005). Bronze Age Tripartite Cosmologies. Prähistorische Zeitschrift, 80(2).
Reviews
Arvustusi veel pole.