Kolmsada kilomeetrit ja tükk Läänemerd, et jõuda kuuesaja-aastase ajalooni. Üks päev, õiges seltskonnas.
Pühapäeval, 30. augustil 2026 sõitsime Ahvenamaale, et koos külastada Kastelholmi lossi.
Hommik kuulus praamile Grisslehamnist: sõime koos hommikust pardal, ületasime lahe ning jõudsime Eckerö saarel asuvasse Berghamni sadamasse. Pärastlõunal ootasid ees lossimüürid ja -saalid ning giid, kes rääkis kuuest sajandist nii hästi, et keegi ei vaadanud kella. Lühike medalitseremoonia lõpetas külaskäigu samade müüride vahel. Siis algas tagasitee. Õhtust söime koos praamil.
Kastelholm on Rootsi krooni keskaegne kindlus, mida keegi ei ole lihvinud atraktsiooniks. Sajandite jooksul vahetas ta mitu korda omanikku. Ta põles maha ja tõusis uuesti üles. Sees on külm kivi ja kitsad trepid ning valgus, mis voolab sisse läbi laskepilude. Paik, mis on ise pärand, on õige koht pärandist rääkimiseks.
Kõige tähtsam oli siiski seltskond. Me reisime väikeses grupis. See ongi kogu formaadi mõte. Päev praamil ja lossis annab aega, mida ükski õhtu saalis ei suuda pakkuda: koos hommikusöök enne, kui loss üldse silmapiirile ilmus, vestlused reelingu ääres, rahulik jalutuskäik üle õue ja õhtusöök, kus samad lood tulid tagasi, seekord juba päevast, mille olime koos elanud.
Täname kõiki, kes meiega kaasa tulid. Ja täname meie Kastelholmi võõrustajaid vastuvõtu ja hoolitsuse eest.